KKK

1. Mis on prosecco? Prosecco on Itaalia vahuvein, mis on tehtud Glera viinamarjasordist. Glera viinamarjade peamine kasvupiirkond on Põhja-Itaalia Veneto, täpsemalt Valdobbiadene ja Conegliano. Vaid seal kasvanut ja valmistatut võib kutsuda Proseccoks. Prosecco viinamari kasvab alal, kus süüakse nii kala kui liha ja lisaks käiakse metsas seenel-marjul. Juustud maitsevad üsna meie kodumaiste moodi. Nii et sobivaid toite on palju. Itaallased ise armastavad proseccot eelkõige kui mahedat ja lahedat igapäevajooki.
2. Kuidas aru saada kas tegu on kvaliteet- või lauaveiniga? Euroopa Liidu poolt on välja antud palju akte, kus kõik joogid korralikult liigitatud. Lauavein on tavaliselt vein, mille puhul on kõige vähem seaduseid ja kitsendusi nende valmistamiseks. Kvaliteetveinide puhul on väga palju erinevaid reegleid. Kvaliteetveini sildil on alati selle piirkonna nimi ning all kirje "märge päritolu kohta" selle veini valmistava riigi keeles.
3. Miks tuleb veinipokaali jalast hoida? Kui hoida pokaali peos siis käest eralduva soojuse tõttu muutuvad veini maitse- ja lõhnaomadused. Samuti muutub klaas näpujälgede tõttu häguseks.
4. Miks on oluline veinipokaalide valik? Ebasobiv pokaal võib muuta veinide  maitse- ja lõhnaomadusi. Punaseid veine serveeritakse suurtest ümaratest pokaalidest, valgeid kõrgetest kitsastest pokaalidest. Shampanjat serveeritakse kõrgetest, kitsa vormiga klaasidest. Vahuveini ja magusat vahuveini sobib pakkuda ka laiapõhjalisest klaasist, mis kujutab endast madalalt lõigatud kupuga klaasi kõrge varre otsas.
5. Mida tähendavad Itaalia veinidel erinevad tähelühendid nt. IGT,DOC jne?
Vino da Tavola (VdT) — Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, mis ei ole oma maitselt pretensioonikad ja neid võib nautida nii seltskonnaveinina kui ka lihtsamate roogadega.
Indicazione Geographica Tipica (IGT) — märgistus tähendab, et vein on pärit määratletud piirkonnast. See klassifikatsioon on loodud nn uute veinide jaoks, mida valmistatakse väljaspool vanu, määratletud piirkondi ja kus viinamarjasort ei vasta sellel alal kasvatatavatele marjadele. IGT alasid on 120.
Denominazione di Origine Controllata (DOC) — antud märgistusega veine valmistatakse algupärastest marjadest ja täpselt määratletud piirkonnas. DOC alasid on 311.
Denominazione di Origine Controllata e Garantita — nõuded piirkondliku originaalsuse osas ja veini valmistamiseks kasutatavatele viinamarjadele on samad, mis DOC veinide puhul; erinevus nendest aga seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse.