Prosecco, üks vanimaid veinisorte, pärineb Treviso ümbruse Alpide jalamilt ning sellest on veini valmistatud juba Vana-Rooma aegadest saati. Prosecco kobar on pikliku kujuga suur ja hõre ning mari ise kuldkollast värvi.
Prosecco marjad korjatakse septembri lõpus. Peale pressimist matsereeritakse virre kergelt koos kestadega. Kääritus toimub valitud pärmidel ning reguleeritud temperatuuril ning nõnda valmib tõeliselt peen ning aromaatne jook. Teise käärituse käigus tekib veini spetsiaalsete vahuveini valmistamiseks kasutatavate pärmide abil süsihappegaas. Peale käärituse lõppu jääb vein madalale temperatuurile pärmisettele kuni kolmeks nädalaks seisma. Peale seda vein filtreeritakse ning villitakse pudelitesse.
Prosecco on värvuses õlgkollane, lõhnas mahe ning peenelt aromaatne. Vein on elava happesusega, pikantne, kerge struktuuriga ning värske. Vein sobib suurepäraselt aperitiiviks, valgest kalast ning kergete juustust või seentest suupistete juurde.
|
.png)
.png)
